Jaan Kaplinski lapsepõlv
uskmatus", lk 69). See tähendab loobumist kindlast usust (jumalasse, mammonasse, rahasse, turumehhanismi,
ideoloogiatesse, filosoofilistesse doktriinidesse) ja "hoidmist tõe poole tõe enda pärast" ("Usk on uskmatus", lk 63).
Aga isegi selles poolehoius ei tohiks Kaplinski meelest vältida tunnistamast, et ei teata vastuseid. Kaplinskile endale
näiteks jääb mõistatuseks, miks kahekümnendal sajandil, aatomi ja bioloogiasajandil on "inimene osutunud nii
vastuvõtlikuks manipulatsioonidele, püüdnud nii meeleheitlikult põgeneda vabaduse eest, mida ta samas
meeleheitlikult on taga nõudnud ja mille pärast palju verd ja pisaraid valanud" ("Usk on uskmatus", lk.38). Janu
algpuhtuse järele Tunnistagem kasvõi tänast Eestit silmas pidades, et see üha süvenev võõrandumine võib aegajalt
provotseerida lausa apokalüptlisi järeldusi. Kaplinski ei tea vastust