Eesti loomamuinasjuttude kogumiku “Loomad, linnud, putukad” (Kippar 1997) tegelaste omadused ja nende seos loomade ökoloogiaga
Tänapäeval on käitumisökoloogia arenenud
välja sotsiobioloogiast, mis uurib käitumise funktsioone ja evolutsiooni. Selle
eesmärgiks on selgitada käitumise põhjuseid, mille poolest üks või teine kasulik
käitumisviis on evolutsiooni käigus tekkinud ja püsima jäänud. Käitumisuuringute
algus hakkas 19. sajandis ning selle märkimisväärsemad uurijad olid Charles
Darwin, Konrad Lorenz, Niko Tinbergen ja Karl von Frisch. Käitumisökoloogia
kujunes välja omaette bioloogiaharuna alles 1970. aastail. (Mänd, 2015)
1.2.2. Välimäärajas kirjeldatavad andmed
Loodushuviliste kõige esmane allikas elusolendite välimuse ja tunnuste kohta info
saamiseks on erinevad määrajad. Imetajate välimäärajates on elusolendite kohta
enamasti välja toodud järgmised üldised ja ökoloogilised andmed, millest on
lähtutud ka selle töö kontekstis: nimetus, sugukond, seisund, tunnused, elupaik,
eluviis, sigimine, eluiga, mõõtmed ja lisamärkused