PSÜHHOLOOGIA ALUSED
Samamoodi on olukord kõigi teiste lauseliikmetega ning nende tähendus
sõltub diskursuse struktuurist, mille sees ilmnevad vaadeldavad laused vaadeldavate lauseliikmetega
(Gross, Pollack & Sidner, 1989). Sageli vajame me diskursuse mõistmiseks mitte ainult selle
struktuurist arusaamist, vaid ka laialdasi taustteadmisi füüsikalisest, sotsiaalsest või kultuurilisest
kontekstist, milles diskursust esitatakse.
Näide:
(1) Malle muutus seda ärevamaks, mida enam ta eelseisvaks bioloogiaeksamiks valmistus.
[Mida te Malle kohta teate?]
(2) Ta polnud kunagi varem ise kirjalikku eksamit sooritanud ega teadnud, kuidas õpilaste teadmiste
kontrolli adekvaatset testi koostada.
[Kuidas muutus teie ettekujutus Mallest?]
(3) Teda erutas eriti see, et direktor just temal eksamiküsimused koostada käskis.
(4) Isegi õpetaja ootamatu lahkumise korral ei peaks koolipsühholoogile bioloogia eksamiküsimuste
koostamise kohustust andma.