Kineetika ja metabolim Atseetaldehüüd on alkoholi käärimise produkt. Etanaali leidub toidukaupades, jookides, sigarettides ja sõidukite heitgaasides. Etanaal ei ladestu, kuid imendub kiiresti suu- ja hingamisteedesse. Põhjustab iiveldust, peavalu ja tugevat silmade ärritust. Võib põhjustada ka hingamisteede ärritust ja vähktõbe. (inchem, 1994) Käitumine looduses Etanaal ei hüdrolüüsu vees vaid oksüdeerub ning tekib äädikhape. Atseetaldehüüd biolaguneb täielikult nii aeroobses kui ka anaerooses keskkonnas. (CERI, 2007) Atseetaldehüüd tekib süsivesinike ja biojäätmete lagunemisel ja naftasaaduste ja kivisöe põletamisel. (inchem, 1994) Toksilisuse andmed kemikaali kohta Äge toksilisus seedetrakti kaudu LD50: 660-1930 mg/kg. (Celanese, 2012) Ägedat mürgistust põhjustav toime sissehingamisel LC50 (4h): 24040 mg/m³ (Celanese, 2012) Põhjustab vererõhu ja südamelöögi sageduse tõusu, kopsuturset ja
Kui ksüleeni on sattunud vette, siis peamiseks veepuhastus meetodiks on volatilisatsioon, ehk nende eemaldamine vest "lendu laskmise" meetodil. Ksüleenid on vastupidavad hüdrolüüsile, ehk veega nad ei reageeri. Veest lendumise poolestuajaks on umbes 3, 2 tundi. Ksüleenid on küllalt liikuvad pinnases ja võivad jõuda põhjavette, kus nad võivad püsida mitmeid aastaid, kuid on ka uuringuid, mis väidavad, et ksüleen biolaguneb põhjavees täielikult kaheksa päevaga. Pinnasesse adsorbeeruvad ksüleeni molekulid küllaltki halvasti, pigem liiguvad nad pinnases sellesse adsorbeerimata. Suurim oht ksüleeni molekulidega kokku puutuda on õhus, kuid vähesel määral leidub neid ka nii pinnavees kui ka põhjavees. Toksilisuse andmed kemikaali kohta Andmed inimeste kohta tulenevad tööõnnetus raportitest, kutsehaiguste uuringutest ning uuringutest vabatahtlike peal
Kui ksüleeni on sattunud vette, siis peamiseks veepuhastus meetodiks on volatilisatsioon, ehk nende eemaldamine vest “lendu laskmise” meetodil. Ksüleenid on vastupidavad hüdrolüüsile, ehk veega nad ei reageeri. Veest lendumise poolestuajaks on umbes 3, 2 tundi. Ksüleenid on küllalt liikuvad pinnases ja võivad jõuda põhjavette, kus nad võivad püsida mitmeid aastaid, kuid on ka uuringuid, mis väidavad, et ksüleen biolaguneb põhjavees täielikult kaheksa päevaga. Pinnasesse adsorbeeruvad ksüleeni molekulid küllaltki halvasti, pigem liiguvad nad pinnases sellesse adsorbeerimata. Suurim oht ksüleeni molekulidega kokku puutuda on õhus, kuid vähesel määral leidub neid ka nii pinnavees kui ka põhjavees. Toksilisuse andmed kemikaali kohta Andmed inimeste kohta tulenevad tööõnnetus raportitest, kutsehaiguste uuringutest ning uuringutest vabatahtlike peal
Toodete biolagundatavaks muutmine võib tegelikkuses prügi mahaviskamise probleemi veel hullemaks teha. Nimelt võivad inimesed jõuda arusaamani, et väärtuslike ressursside, nagu plastmassid, äraviskamine on normaalne. Näiteks heki sisse visatud biolagundatavast plastmassist valmistatud kilekoti täielikuks lagunemiseks kulub mitu aastat, mitte mõni päev nagu osad arvavad. Isegi äravisatud banaanikoorel läheb 1-3 aastat enne kui ta biolaguneb. Lisaks sellele on biolagundatavatel plastmassidel korralikuks lagunemiseks vaja ka teatud tingimusi (õiged mikroorganismid, temperatuur ja niiskus) ning kui nendega õigesti ümber ei käida võivad nad keskkonna jaoks osutuda palju suuremaks koormaks kui tavalised plastmassid. Kui biolagundatavad plastmassid ladustatakse prügimäel, (mida tuleks igal võimalikul juhul vältida) hakkavad nad lagunedes tootma kahjulikke kasvuhoonegaase. Mida kujutavad endast biolagundatavad plastmassid
annaabi.ee 
