See on umbes 100g. Fond on dünaamiline, toimub pidev AH kulutamine ja juurdeteke. Kehavalkude lõhustumisel vabanevatest AH-st 80% kasutatakse valkude resünteesiks ja ülejäänud kasutatakse ära muudel eesmärkidel (karbamiidi süntees), seetõttu vajab inimkeha pidevalt bioaktiivseid toiduvalke, et säilitada hädavajalikku AH fondi. Mida rohkem ja sobivamas vahekorras täiendab toiduvalk asendamatute AH-ga aminohapete fondi, seda kõrgem on tema biokvaliteet. Põhikoguse aminohappeid annab fondi siiski kehavalkude lõhustumine. 6. Miks on transamiinimine aminohapete metabolismi keskne protsess? Kuna on vajalik nii AH-te katabolismi algastmena kui ka asendatavate AH-te sünteesil. Transamiinimine on pöördprotsess, milles aminohappe α–aminogrupp kantakse üle α– ketohappele. Aminohappest tekib talle vastav α-ketohape ja aminorühma vastu võtnud α- ketohappest tema aminohappe-analoog.
koostisesse; 20 (+1)) ja harvaesinevad aminohapped (esinevad valdavalt vabalt ja valkude koostises vaid juhul, kui moodustuvad seal sünteesi järgselt ligi 300 (peamiselt bakteid ja taimed). Inimeses on põhiaminohappeid 20 ja harvaesinevaid ca 40. Teine aminohapete jaotus tuleneb võimest neid sünteesida (inimese seisukohast). 1. Asendamatud AH-d (inimene neid ise ei suuda sünteesida, peab igal juhul toiduga saama, valkude biokvaliteet on määratud sellega, milline on asendamatutue aminohapete suhe), asnedamatuid Ah-sid on 8. 2. Osaliselt asendatavad AH-d (inimese keharakud neid ei sünteesi aga soolestiku mikroobikoosleused küll), nt: Histidiin. Osad aminohapped jäävad kiire kasvu ajal limiiti (peab saama toiduga juurde) Arginiin; 3 aminohapet. 3. Täielikult organismis sünteesitavad aminohapped (9 tükki). Sellel, et kõiki asju ei sünteesita aitab kokku hoida energiat 10-15% sünteesiradade pealt
annaabi.ee 
