Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
tulemusel muutub reovesi tunduvalt puhtamaks. Kuna vesi haarab osa biomassist kaasa, siis
on vaja kasutada järelsetitit, kus mikroorganismid mahuti põhja settivad.
Aktiivmudapuhasti puhul juhitakse reovesi aerotanki, kus see puutub kokku aktiivmudaga.
Aerotanki pumbatakse pidevalt õhku, et tagada mikroorganismide elutegevuseks vajalik
hapnik. Samas hoitakse aktiivmuda pidevas liikumises, et vältida selle settimist mahuti põhja.
Reoveepuhastus toimub samal põhimõttel nagu biokilepuhastuseski – mikroorganismide abil.
Kui reovesi on piisavalt puhas, siis juhitase see järelsetitisse, kus heitvesi juhitakse pealt poolt
ära ning muda settib põhja. Aktiivmudaprotsessi käigus tekib mikroorganismide paljunemise
tõttu pidevalt uut biomassi, mis on vaja eraldada. Eemaldatud biomass
ehk liigmuda pumbatakse muda tihendajasse, kus see algul tiheneb gravitatsiooni jõul ja
hiljem kasutatakse liigse vee eraldamiseks tsentrifuugi. Aktiivmudaprotsessi efektiivsus võib
ulatuda 95–98%-ni.