Vesi
Mida suurem on
puhvermahtuvus, seda vähem muutub puhvri pH teatud koguse happe või aluse lisamisel.
Puhvermahtuvus on seda suurem, mida kõrgem on puhvri komponentide kontsentratsioon. Kui
suhe ([A-]/[AH]) on määratud soovitud puhverlahuse pH poolt, siis puhverdavate osakeste
üldkontsentratsioon, [A-] + [AH] on varieeritav.
Kuna biokeemilised reaktsioonid toimuvad enamasti füsioloogilise pH piirkonnas (pH 6,5
8,0), siis pakuvad biokeemikutele erilist huvi just sellesse piirkonda jäävate pKa väärtustega
nõrgad happed. Tabelis 3.3 toodud hapetest sobiksid füsioloogilise pH vahemikus kasutamiseks
divesinikfosfaat (H2PO4-) ja süsihape. Fosfaatpuhvrid on biokeemilises praktikas laialt levinud
8
kuid nad ei ole alati rakendatavad, kuna paljud biokeemilised reaktsioonid toimuvad fosfaatiooni
osavõtul
annaabi.ee 
