Eesti loodus ja majandusgeograafia eksam
vaondeid. Pikkus pole üle 0,5 m.
Jääkündevaod Tekivad jääkriimude suurenemisel. On kuni paarikümne cm laiused ja kuni 10 cm
sügavused vaod. Neid on teada Rohukülas, Vasalemmas jm.
Hõõrdelohud Tekkinud jää ja aluspõhja vahele jäänud kivide veeremisel, mis moodustasid mandrijää
liikumise suunas ridastikku asetsevaid augukesi.
Ihkkeeled On jää poolt siledaks kulutatud pindade positiivsed pisivormid. Neile on tekkelt lähedased,
kuid märksa suuremad biohermsete “peadega” kaljuvoored.
Kaljuvoored Munaja põhijoonisega loode-kagusuunalised pinnavormid. Järsk astanguline kaljuvoore
loodeots on alati kaetud kulutuskindla biohermiga, aeglaselt madalduv kaguosa koosneb aga
dolomiitidest ja mergeldolomiitidest, mis on enamasti kaetud moreeni ja mereliste kruusade-liivadega.
Rohkesti leidub kuni 15 m kaljuvoore Jaagarahu lademe avamusalal (Kirbla, Lihula, Salevere).
Analoogilisteks pinnavormideks ka Kessulaid ja Muhu.
annaabi.ee 
