Erinevad ajastud
joonest lõunas ning on esindatud mitmesuguste karbonaatkivimitega. Viimased kuhjusid juba
ordoviitsiumi ajastul kujunenud Paleobalti mere itta väljasopistuvas lahes, mis maakoore
kerkimise tõttu pidevalt vähenes ning ajastu lõpuks hoopis kokku kuivas. Seetõttu siluri
noorimad kivimid Eestis puuduvad. Ladestu paksus küünib 438 meetrini, Ohesaares.
Paleobalti meri asus sel ajal ekvaatorilähedases piirkonnas ja selles moodustusid
soojaveelistes tingimustes korallrifid, mille säilmed biohermide näol ulatuvad Lääne-Eestit
üle Muhu ja Saaremaa Gotlandi saareni Rootsis (I.Arold, 1987)
Loomastikus valdasid selgrootud mereorganismid, madalmeres oli rohkesti stromatopoore,
tabulaate ja rugoose, mis moodustasid ka rifilaadseid kivimkehi. Tüüpilised loomarühmad
olid käsijalgsed (brahhiopoodid), ostrakoodid ja meriliiliad. Trilobiite, peajalgseid ja
sammalloomi oli vähem kui Ordoviitsiumis. Silurile eriti iseloomulikud olid magestunud
annaabi.ee 
