tekkel ja pabermaterjalide kallinemisel oli suur kasum ideegeneraatorile karanteeritud. Mida lihtsamalt oli kirjutatud, seda kiirem näis olevat kasum. Seda võtet kasutati eriti just ajakirjandus. Ajakirjandus, esindades lihtsale inimesele arusaadavat, rikastus meeletul kiirusel ning iga päev näis olevat uue kollase väljaande loomepäev. Samas suurenes ka kirjanike arv. Raamatuid otsustasid välja anda, alates biograafiates kuni uskumatuteni näivate teooriateni välja, nii noored kui vanad. Kõik ilmuv läks hästi müügiks ning raamatupoes tungles alati hästi palju inimesi. Kirjandusega rikastusid paljud, kuna tarbimine oli suur. Tänapäeva juurde asudes võib väita, et kõik on muutumas. Nagu eelnevalt kirjeldatud, arenes kirjandus nii loomingu kui ka ärina. Kirjandus nagu ka meelelahutus olid kiire rikastumise võimalused. Pluuto Kaljukitse jõudmisel on inimeste prioriteedid teised kui varem
Konfutsius ise tunnistab, et „mu noorus oli vaevarikas, seepärast oskan paljut“. Hilisema konfutsianistliku filosoofi, Menciuse sõnutusi teenis ta üksvahe kui „ladude eest vastutav alamametnik“, siis jälle, et „tema hooleks olid lambad ja kariloomad“. Kui ta sai 27-aastaseks, võis ta olla Lu õukonna teenistuses. Hiljem võis ta tegutseda diplomaadina Wei õukonna juures. Tema diplomaadikarjääri lõppes, kui ta keeldus või ei osanud anda valitsejale sõjalist nõu. Mõnedes biograafiates räägitakse, et ta kutsuti politseikomissariks Lu`s, kuid peagi loobus ta sellest ametist. Seejärel reisis ta enam kui kümme aastat teistes riikides Lu`st edelas. Tollal oli Konfutsius oma viiekümnendates eluaastates ja näib olevat elanud alalises mõrvamisohus. Lu`sse jõudis ta tagasi aastal 484 eKr ja oli õukonna juures madalama astme nõunikuks. Madalale astmele vaatamata on selles ajast kirja pandud mitmeid vestlusi valitseja ja peaministiga. Konfutsius suri aastal 479 eKr.