Kirjandusteadus
Foucault „Autori sumr”: kirjaniku tunnusmärgiks
on tema puudumise ainulaadsus, ta peab kirjutamismängus olema surnu rollis. Kriitika pärusmaa ei
ole mitte välja tuua teose suhet autoriga ega tekstide abil rekonstrueerida mõnd mõtet või kogemust;
pigem peaks kriitika uurima teose struktuuri, tema sisemist vormi ja tema sisemiste suhete mängu.
Teos elab autori üle ja jätku peale tema surma, omandades mõistatuslikke lisandusi. Autori nimi ja
pärisnimi (biograafiaga ja biograafiata).
Vene vormikoolkond lahendab selle küsimuse pisut leebemalt ning jääb kahe eelmise mõttevoolu
vahele. Ta eristab biograafiaga ja biograafiata kirjanikke. Kuid rõhutab, et biograafiaga kirjanike
puhul tuleb elufakte arvesse võtta niivõrd, kuivõrd tema teostes mängib konstruktsiooniliselt rolli
tekstide kõrvutamine autori biograafiaga ning mäng tema subjektiivsete tundepuhangute ja
pihtimuste potentsiaalse reaalsusega. Kirjandusloolasele läheb vaja autori loodavat legendi oma