EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
Soolsus on peamine elustikukoosluste
suuremõõtmelist ruumilist muutlikkust määrav tegur Läänemeres. Soolsus kujuneb
Põhjamerest soolase vee sissetungide ja jõgedest mageda vee äravoolu tulemusena.
8
Enimkasutatavad kliimamudelid ennustavad, et 21. sajandi jooksul veetemperatuur
Läänemeres tõuseb, soolsus ja kihistumise stabiilsus aga vähenevad. Neil muutustel
võib olla oluline tagajärg Läänemere biogeokeemilistele protsessidele ja elustikule,
mis on tundlik survetegurite suhtes. Suur osa liikidest ei ole algselt riimvee liigid,
vaid pärinevad kas ookeanist või mageveest. Seetõttu elavad nad Läänemeres oma
füsioloogilise taluvuse piiril soolsuse suhtes. Olukorras, kus üheaegselt soolsus langeb
ja temperatuur tõuseb, väheneb merelise päritoluga liikide keskkonnasobivus ja
eelisolukorda satuvad mageveeliigid. See olukord võib soodustada ka tulnukliikide
levikut.
annaabi.ee 
