2008). Lääne-Eestile omased pinnavormid on enamasti kujunenud viimase miljoni aasta jooksul. Suurem osa praegusest Läänemaast oli 10 000 aasta eest merega kaetud ning enamik siinsetest pinnavormidest on kujundatud taanduva mere poolt (Padu 2006). Liustikujää ja selle sulamisvete, merelainete, rüsijää ja tuulte kulutusel on madalikul tekkinud vaheldusrikas mineraalseist setteist pinnavormistik, mida on ligi 27% pinnast tasandanud turbakihid. (Arold 2005). Biogeensetest pinnavormidest on siinsel alal kõige levinumad sood (Padu 2006). 3. Rannajoon ja rannikualad Lääne-Eesti madaliku üks eripäradest on selle väga pikk rannajoon, mis ligi 510 km pikk ning milles on esindatud kõik Eesti rannatüübid. Nende rannatüüpide kujunemisele on alguse pannud liustikujää lõuna-kagusihilisel liikumisel tekkinud kulutusnõod. Selle pika ja käärulise rannajoone tõttu on rannavööndeil madalikul suur ulatus, mis loovad mitmekesise maastikumustri
Kontinentaalne maakoor-koosneb lähedaselt graniidilie, sisaldab rohkem ränioksiidi ja vähem magneesiumi ja raua ühendeid. Ookeaniline- koosneb peamiselt basaldist, vähem ränioksiide, rohkem magneesiumis ja raua ühendeid. Nende vahel on subkontinentaalne maakoor ehk üleminekuala. Kõigi keskmine paksu 20 km, tihedus 2,7. Koostis: Hapnik- 47%, Räni(Si) 28%, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K. Elusaine ehk biomass- kõige väiskem osa biosfääris. Koosneb H, C, O, P, N; S- biogeensetest elementidest- kõik taime aj loomariigi esindajad, keerukamad orgaanilised molekulid. Autotroofi- ise suutelised sünteesima eluks vajalike orgaanilsit ainet, heterotroofid- kasutava aga organismivälist orgaanilist ainet. Elementide levik: Nüüdisajal tuntakse 112 keemilist elementi, neist esineb looduses 90, ülejäänud on saadud tehislikult tuumareaktsioonide abil. Raku põhiosa moodustub peamiselt 6 keemilist elementi: C, H, O, N, F, S Vesinik