Eesti jõed ja nendega seotud probleemi kirjeldamine ning selgitamine
bioloogiliselt reziimilt on Eesti jõed väga mitmekesised ja regionaalselt varieeruvad.
Jõe hüdroloogiline tüüp sõltub suuresti domineerivast toitumistüübist, valgala
suurusest ja reljeefist. Jõe vee keemilised omadused olenevad kõige enam valgala
muldade koostisest ning mitmesugust tüüpi kõlvikute (põllud, metsad, niidud, sood)
osatähtsusest valgalal, kuid tihti ka reostusallikatest. Jõgede aktsepteeritav
hüdrobioloogiline tüpoloogia senini puudub.
Eesti jõgede biogeenidereostus
Peamiste biogeensete elementide, fosfori (P) ja lämmastiku (N) mitmesuguste
ühendite sisaldus hakkas Eesti jõgede vees 20. sajandi keskpaigast peale kiiresti
suurenema. Selle põhjuseks oli kasvavate linnade ja maa-asulate puhastama või
puudulikult puhastatud olmevete jõgedesse juhtimine. Samuti oli suureks ohuallikaks
mineraalväetiste ohter (sageli ebamõistlik) kasutamine koos
annaabi.ee 
