Kääritusprotsessi tsüklilisel töötlemisel täidetakse käärti perioodiliselt biomassiga, suletakse hermeetiliselt ning kääritumisprotsess käivitub. Gaasi toodang kasvab ajas kuni saavutab maksimumi. Pärast toodangu langust alla teatud piiri eemaldatkase 90-95% kääritatud massist ja täidetakse uuesti värske materjaliga. Saavutamaks pidevat gaasitoodangut on vaja mitut paralleelset erinevas kääritusfaasis töötavat kääritit. Pidev töötlusrežiimil töötav biogaasitehas hõlmab endas põhikääritit ja eraldi järelkääritit. Biomassi lisades liigub osa läbitöötatud massist ülevoolutorustiku kaudu järelkääritusmahutisse. Energiaheina kasvatamise põhjuseid on palju: 1) Esiteks saab ära kasutada sööti jäänud maa-alasid, mida pole otstarbekas metsastada või sööti jätta nt külvikud ning poolooduslikud rohumaad.Energiaheina kasvatamine aitab säilitada kultuurimaastikku ja oskuslikul majandamisel võib suurendada selle
valmis küttesegu katlamaja transportööridele. Piliroogu võin ka enne põletamist mehaaniliselt töödelda. Roobiomassist võib seda jahvatades ja kokku pressides valmistada ühtlaste omadustega brikette või pelleteid. Sel moel väärindatud biomassi on palju lihtsam ja ökonoomsem käsitseda. Suure roopalli tihedus on 140-170 kg/m3, kuid pelletite tihedus on 500-700 kg/m3 (4). Pilliroost võib ka kasvuperioodil saada seda kääritades biogaasi. Näiteks Soomes Vehmaas asuv biogaasitehas Biovakka Oy võiks pärast väikseid ümberehitusi kasutada pilliroogu, kui saaks seda töötlemiseks piisavalt suurtes kogustes. Talvel varutud pilliroog ei sobi biogaasi tootmiseks, sest siis on roog liiga kuiv ja toitained, mida metaani tootvad bakterid vajavad, on liikunud juurestikku. Biogaasi võib kasutada soojuse ja elektri koostootmiseks või tulevikus veeldatud kujul ka autode mootorikütusena. Eestis on senini vähe uuritud rohelisest taimsest massist biogaasi tootmise võimalused.
annaabi.ee 
