aasta seisuga), millest saaks toota 300 mln Nm3 98% metaanisisaldusega biometaani aastas. · 2010. aastal toodeti Eestis biogaasi 13,13 mln Nm3/a ehk 2,6% reaalsest kasutatavast biogaasi potentsiaalist. [4] · Eestis toodetakse biogaasi tänasel hetkel AS-i Tallinna Vesi Paljassaare reoveepuhasti, AS Narva Vesi reoveepuhasti, OÜ-u Saare Economics Jööri, Salutaguse PT reoveepuhasti ja AS-i Kuressaare Veevärk biogaasijaamades. · 2013 käivitusid ka Vinni ja Oisu biogaasi jaamad, mis kasutavad toormena veise- ja sealäga ning sõnnikut. Samas seisab Eesti küllaltki tõsise probleemi ees, kuidas aastaks 2020 määratud eesmärki transpordis taastuvenergia kasutamise koguste osas saavutada ning biometaani tootmine oleks üks võimalikke lahendusi selles suunas. Eesti Taastuvenergia Tegevuskava 2020 toob välja, et 10% mootorikütustest (92 ktoe) pärineb taastuvatest energiaallikatest.
Senised uurimised näitavad, et Eestis on võimalik koristada energiaheina saaki ainult kasvuaasta suvel ning saagi koristamiseks tuleks rakendada analoogset koristustehnoloogiat, mis heina tootmisel söödaks. Suvine saagikoristus toob aga kaasa suurema väetiste vajaduse ning lisakulud biomassi kuivatamiseks põllul. Eeliseks on see, et saagikaod on oluliselt väiksemad ning võimalus septembris veel ädala saak, mida saab kasutada kas loomasöödaks või ka biogaasijaamades toorainena. Energiaheina otsepõletamine pallina. Heina energiakasutuse suurim takistus on tema väike mahumass. Seetõttu on heina transport ja käsitsemine tülikas ja kallis ning on vaja suuri laopindu. Üks lahendus heina energiakasutuse suurendamiseks oleks selle töötlemine pressimise teel, misläbi mahumass suureneb. Kõrrelistega kütmisel tekivad probleemid kütuse suure mahu ja pudenevuse tõtu. Seepärast kogutakse hein pallidesse või hekseldatakse.
Samuti on oluline toetada infrastruktuuri loomist teistele poollooduslikele kooslustele juurdepääsu tagamiseks. Hooldatavate alade pindala suurenemisel on vajalik investeerida kariloomadesse ja hooldusvahenditesse. Samuti on vajalik loomade ja heina varjualuste, karjaaedade rajamine. Samuti on vaja toetada ka kaudselt PLK-de majandamisele kaasa aitavaid investeeringuid nagu ökoloogiliselt puhta toidu tootmine ja turunduse edendamine, heina kasutamine katlamajades ja biogaasijaamades, tapamajade rajamine (sh mobiilsete tapamajade) jms. Koostöös ülikoolide jt asjakohaste asutustega tuleb välja selgitada erinevad võimalused ja neid rakendada. 5.4 Maaomandiga seotud küsimuste lahendamine Eramaad Poollooduslike koosluste osas, mis asuvad eramaal, kuid mille omanikud ei ole huvitatud alade hooldamisest või puudub neil selleks võimalus, tuleb leida lahendus hooldustegevuse tagamiseks
annaabi.ee 
