veepuhastusjaamas,Valjala vallas Jööri külas farmi biogaasijaamas jm). Ka suletud Pääsküla prügilas kogutakse prügilagaasi, mis surutakse kokku ja suunatakse kahte soojuse ja elektri koostootmisjaama.Perspektiivikas näib meie vabariigis suurte farmide juures olevates sõnnikuhoidlates biogaasi tootmine. Läga juhitakse kinnistesse hoidlatesse, kus käärimise tulemusel tekib biogaas. Tahke kääritusjäägi saab ära kasutada väetisena.Teadlaste soovitus on enne biogaasijaama kavandamist selgeks teha saadavate materjalide kogused ja omadused ning korraldada käärituskatsed. Alles siis saaks otsustada, millist tehnoloogiat ja seadmeid kasutada. Eestis seni häid kogemusi veel pole, mujal aga küll.TTÜ teadlased on teinud tasuvusarvestusi ning väidavad, et Eesti 2007. a energiahindade puhul oleks otstarbekas ehitada biogaasijaamu suuremate prügilate ja reoveepuhastite juurde, kus saab kasutada kogu saadavat energiat (elekter + soojus)
käärimisel tekkivat, põhilise põlevosana metaani (CH4) sisaldavat gaasi. Biogaasi saadakse biomassist, mille võib jagada kaheks: põllul kasvav biomass (hein, teraviljad) ja tootmistegevusega kaasnev biomass, näiteks sõnnik, teeäärne võsa. Samuti võib biogaasi toota biotiikide ja puhastusseadmete muda kääritades. Biogaasi saagis sõltub põhiliselt lähtematerjalist. Ehhki biogaasi tootmine võtab Euroopas täistuure, on Eestis seni tegevust alustanud ainult 2- 3 biogaasijaama. Suuremad põllumajandusettevõtted ei ole endale ehitanud biogaasijaamu, kuna energiahinnad on Eestis tunduvalt väiksemad kui näiteks Lätis. Siinsed riigi toetused on samuti väiksed. Eestis makstakse biogaasil töötava elektrienergia eest ca 0,07-0,08 EUR-i kWh eest, mis on madalam kui paljudes teistes Euroopa riikides. Üheks suureks erandiks on muidugi Saaremaal asuv Jööri biogaasijaam, mis on eeskujuks paljudele teistele riikidele.
Kuivatatud ja granuleeritud jääkmuda sobib kasutamiseks ka katlakütusena (soovitav lisakütusena tahketele fossiilkütustele või biokütustele). Reovee mudade, sõnniku ja bioloogiliselt lagunevate tööstusjääkide anaeroobseks töötlemiseks ja biogaasi tootmiseks sobib valdavalt kasutada märgmeetodit, mõnede bioloogiliselt lagunevate jäätmete (põllumajandusest) ja rohtse biomassi anaeroobseks töötlemiseks võiks kasutada ka kuivmeetodit. Igal juhul tuleb enne biogaasijaama kavandamist selgeks teha saada olevate toormaterjalide kogused ja iseloom, teha kasutatava massi ja nende segude käärituskatsed ja selle alusel otsustada lõplikult, millist tehnoloogiat (sageli lisaaineid) ja seadmeid oleks sobiv kasutada. Eestis seni head kogemused biogaasijaamade rajamiseks puuduvad, mistõttu tuleb abi ja teabe saamiseks pöörduda välisfirmade poole, kuid seejuures tuleks kindlasti ka kodumaiseid asjatundjaid kaasata, et oleks saadud parim võimalik tulemus.
annaabi.ee 
