biogaasikääritisse. · Teiseks, biogaasi teke neljas erinevad keemilises reaktsioonis ja biogaasi eraldumine. · Kolmandaks, kääritusjäägi ladustamine ja selle kasutamine. · Neljandaks biogaasi ladustamine, puhastamine ja kasutamine. Joonis 1. Biogaasi tootmise ja kasutamise tehnoloogiline skeem, kus variant 1 puhul toodetakse biogaasist soojus- ja elektrienergiat ning variant 2 puhul biometaani ehk mootorikütust Biogaasijaam · Biogaasijaam koosneb : jäätmete vastuvõtu seadmetest, substraadi eelsäilitusmahutitest ja segamismahutitest, biogaasireaktorist, kääritusjäägihoidlast, gaasihoidlast ja gaasi kasutamise seadmetest. · Pärast jäätmete vastuvõttu ja segamist suunatakse substraat biogaasireaktorisse, kus toimub anaeroobse lagundamise protsess. · Tekkiv biogaas juhitakse gaasihoidlasse ja sealt gaasi kasutamise seadmesse, milleks on enamasti
Ehhki biogaasi tootmine võtab Euroopas täistuure, on Eestis seni tegevust alustanud ainult 2- 3 biogaasijaama. Suuremad põllumajandusettevõtted ei ole endale ehitanud biogaasijaamu, kuna energiahinnad on Eestis tunduvalt väiksemad kui näiteks Lätis. Siinsed riigi toetused on samuti väiksed. Eestis makstakse biogaasil töötava elektrienergia eest ca 0,07-0,08 EUR-i kWh eest, mis on madalam kui paljudes teistes Euroopa riikides. Üheks suureks erandiks on muidugi Saaremaal asuv Jööri biogaasijaam, mis on eeskujuks paljudele teistele riikidele. Biogaasi tootmine on muidugi keskkonnasäästlik, kuid väga kapitalimahukas. Ka mujal maailmas edeneb see valdavalt dotatsioonide tõttu, sest tegemist on suure ja pikaajalise investeeringuga. Eestis kogutakse biogaasi prügimägedelt (AS Terts, Pääsküla prügila) ja saadakse reoveepuhastusel järelejääva läga kääritamisel (AS Tallinna Vesi, Paljassaare). Kui võtta aluseks põllumajandusloomade arv (2001
annaabi.ee 
