Hariliku ebapärlikarbi elu ja ohustatus Eestis
seisundist puuduvad andmed kuni Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni.
Hariliku ebapärlikarbi praeguse ainsa populatsiooni suuruseks Pudisoo jões on hinnatud u.
35 000 isendit. Ebapärlikarbi suremus oli kõrge aastatel 1989-1991, kui Lahemaa
populatsiooni levilal, sealhulgas ka Pudisoo jõe valgalal toimusid maaparandustööd. Töödega
kaasnes suur orgaaniliste setete koormus ning biogeenide sisalduse tõus, mis
ebapärlikarpidele kui biofiltraatoritele mõjus hävitavalt. Suremus kahanes küll aastatel 1993-
1997, kuid praeguseks on see taas tõusnud. Eriti hävitavalt mõjus karpidele 2002. aasta
põuane ja kuum suvi, mil levila veetemperatuur tõusis üle kriitilise piiri.
2.2 Ohud hariliku ebapärlikarbi jaoks
Kuni 20.sajandi keskpaigani oli peamine kahjustav ohutegur ebapärlikarpide jaoks nende
püük eesmärgiga leida karbi sees pärl. Kuna pärlisarnast moodustist leidub vaid 0,03%
annaabi.ee 
