Mikroobifusioloogia
(tupepõletik), uretriidi (kusitipõletik), konjuktiviidi (silma sidekesta põletik), otiidi
e keskkõrva põletiku ja endokardiidi (südame klappide ja sisekesta põletik).
Biofilmi nakkustel on kliiniliselt sarnaseid tunnuseid. Enamasti moodustuvad
biofilmid organismi inertsetele pindadele, surnud kudedele, meditsiinilistele
implantaatidele, kuid võivad tekkida ka elusatele kudedele nt endokardiidi korral.
Enamasti on biofilmiseoseliste nakkuste eelduseks nõrgenud immuunsüsteem või
teatud organite kaasasündinud anomaaliad. Kuna biofilmi moodustamine võtab
aega, siis ka nakkuse sümptomid ei avaldu koheselt. Kinnitunud bakterid
vabastavad antigeene, aktiveerides organismis nii antikehade tootmise kui ka
fagotsüütide saabumise põletikukoldesse. Kuid ei antikehad ega ka fagotsüüdid
suuda tõhusalt tappa biofilmis olevaid baktereid. Biofilmi ebaõnnestunud
annaabi.ee 
