tootmine ja kasutamine põllumajanduses keelatud 169 riigis, erandiks on meditsiinilistel eesmärkidel tootmine. Keskkonnasaaste Lindaani tootmine ja kasutamine on viimase 20 aasta jooksul tunduvalt vähenenud. Peamiseks põhjuseks on keskkonnareostus. Lindaani tootmine tekitab suures koguses heksaklorotsükloheksaani isomeeride jäätmeid. Hinnatakse, et "iga tonni lindaani tootmisel tekib umbes 9 tonni mürgiseid jäätmeid." Aine on väga toksiline veeloomadele. Kemikaal võib bioakumuleeruda mereloomades. Aine võib põhjustada veekeskkonnale pikaajalist toimet. Maailma tervishoiuorganisatsioon on liigitanud lindaani ,,mõõdukalt kahjuliku" alla. Lindaani tooteid, näiteks sampoonide ja kreemide, mida loputatakse pärast kasutamist satuvad üldkasutatavasse kanalisatsiooni. Isegi pärast ravi, lindaan püsib ja eritub ojadesse, jõgedesse, järvedes ja ookeanidesse. Lindaan on mürgine isegi väga väikestes kogustes. Üheks peatäide või sügeliste
Seega võib pentaklorobenseen esineda lisandina selles kemikaalis, kuigi nüüd toodetakse kvintoseeni teistel viisidel. Samuti on pentaklorobenseeni tuvastatud tselluloosi- ja paberivabrikute, raua- ja terasetööstuste jäätmevoogudes ning aktiivmuda reovee puhastamisel. Pentaklorobenseen on väga toksiline veeloomadele. Aine võib olla keskkonnale ohtlik; erilist tähelepanu tuleb pöörata imendumisel pinnasesse ja veesetetesse. Kemikaal võib bioakumuleeruda kalades, piimas, taimedes ning loomades. Sattumisel vette imendub pentaklorobenseen hõljuvainetesse ja setetesse. Kui imendumist ignoreerida, siis on oodatav poolestusaeg 6,6 - 6,9 päeva. Kui arvestada ka imendumist pinnasesse, siis on veekogus oodatav pentaklorobenseeni pooldumisaeg 11 kuud. Pentaklorobenseeni eeldatav pooldumisaeg maapinnal on 194-345 päeva, kuid põllumaadelt leiti selle aine jäänuseid ka pärast 2-3 aastat nii mullas kui ka seal kasvatatavates taimedes.
kõhuvalu, põletustunne, kõhulahtisus, nohu ja oksendamine. Olenevalt ainega kokkupuutumise tasemest, on soovitatav siiski perioodiline tervisekontroll. Kopsuturse ei avaldu kohe, vaid mõne tunni möödudes füüsilise tegevuse korral. Loomkatsete põhjal on tõestatud, et pikaajaline kaadmiumkloriidiga kokkupuude võib inimestel põhjustada reproduktsioonifunktsiooni- või arenguhäireid. Aine on toksiline veeloomadele ning võib bioakumuleeruda taimed, seega ei tohi see kemikaal mingil juhul keskkonda sattuda (European Agency for Safety and Health at Work 1994). Kaadmiumfluoriid on samuti värvusetu, kristalne ja vees lahustuv aine. Seda kasutatakse optilise materjalina ja eriklaaside, luminofooride ning lasermaterjalide komponendina (Karik ja Truus 2003). Kaadmiumfluoriid on samuti lisatud ECHA kandidaatainete loetellu (Terviseamet 2015). Kaadmiumbromiid lahustub väga hästi vees, hästi ka metanoolis ja etanoolis. Seda
annaabi.ee 
