Nõguslääts keskelt õhem, hajutab valgust Iseloomustavad suurused: fookuskaugus, optiline tugevus Pikksilmad, teleskoobid, mikroskoobid, fotoaparaadid Nägemise parandamiseks Luup Lühikese fookuskaugusega lääts, mille abil saadakse esemest suurendatud ebakujutis Kuni 25x suurendused 424 eKr vanimad tõendid luubitaolise eseme olemasolust Optiline Teleskoop Optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust Kasutatakse laialdaselt astronoomias, kuid ka binoklites, fotoobjektiivides jne. Hans Lippershey 1608 esimene teleskoop Kasutatakse infrapuna- ja ultraviolettkiirguse registreerimiseks Mikroskoop Optikariist, mis võimaldab näha väikesest objektist, mida enamasti inimsilmaga pole võimalik näha, suurendatud kujutist Valgusmikroskoop e. optiline mikroskoop leiutati 1665. a Robert Hooke'i poolt Teadusharu, mis tegeleb mikroskoobiga uurimisega ja
vikerkaar. Täielik peegeldus Valgus langeb tohedamast keskkonnast hõredamasse ja murdub n-ist eemale. Kui suurendada langemisnurka siis suureneb ka murdumisnurk. Mingist langemisnurgast alates suureneb murdumisnurk 90 kraadini. See tähendab, valgus jääb kulgema piki keskkondade lahutuspinda. Seda nim. täielikuks peegelduseks. Valgus enam ei pääse õhku vaid peegeldub täielikult tagasi esimesse keskkonda. Täielik peegeldumine leiab kasutust optikaseadetes nagu binoklites,fotokates, periskoopids ja valguskaablites. Valguskaabli sees toimub mitmekordne peegeldus ning valgus pääseb välja teisest otsast. Läätsed Lääts on sfääriliste pindadega piiratud läbipaistev keha. Sfäär on kerapind. Läätsed jaotatakse kumerläätsedeks ja nõgusläätsedeks. 1) kumerläätsed (kaksik kumerlääts, tasakumerlääts, nõguskumerlääts). Kumerläätsed koondavad valgust. Kõik kumerläätsed on servadest õhemad kui keskelt.
Seejärel eraldatakse uuesti kôrgsagedusvônkumistest helisageduslikud vônkumised, mis suunatakse valjuhääldi vooluringi. Elektromagnetlainetel on kôik samad omadused nagu teistelgi lainetel : nad murduvad, peegelduvad, interfereeruvad ja difrageeruvad. Elektromagnetlainete skaala on väga lai ja seega ka nende kasutamine on vôimalik paljudel aladel : 1) raadio-, telesides; raadiolokatsioonis; sides (kosmosega) 2) infrapunakiiri kasut. pimeduses binoklites, vastavates fotoaparaatides 3) nähtava valguse kasutamine 4) ultraviolettkiirguse kasutamine 5) röntgenkiirguse kasutamine 6) ja kiirguste kasutamine Raadiolakatsiooniks nim. esemete avastamist ja nende asukoha kindlakstegemist raadiolainete abil. O p t i k a Kiir on suunaga sirge, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Läbipaistvas ühtlases keskkonnas levib valgus ühtlase kiirusega sirgjooneliselt.
annaabi.ee 
