c. detailide mõõtmise vajadus d. laastu eemaldamine Õige vastus on: laastu eemaldamine. Küsimus 3 Mitu bitti on minimaalselt vaja näidu 2659 mA Õige digitaliseerimiseks binaarkoodis? Hinne 10,0 / 10,0 Vali üks: Flag question a. 2 b. 11 Lehekülg 1/4 11.01.2013 15:03
F16 = 1510 = 11112 0101 1111 1100 00112 = 5FC316 e. 5FC3h Vastupidi teisendamisel seatakse iga heksakoodi sümbolile vastavusse 4 kahendkoodi bitist koosnev arv. 8 F 3 Ah = 1000 1111 0011 10102 Gray kood See on positiivsete ( ilma märgita ) arvude kood, kus üleminekul ühelt arvult teisele muutub korraga ainult ühe arvukoha väärtus. Gray koodi eelis tavalise binaarkoodi ees on see, et üleminekul ühe võrra suuremale või väiksemale arvule muutub Gray arvus vaid ühe biti seisund, binaarkoodis võib aga muutuda mitme biti seisund. · OV töötab integraatorina · bittide lugem on võrdne tugipinge sisendpinge suhtega · integraatori väljundis oluliselt ei kajastu kondensaatori laeng ja häire · lühikese kestvusega impulsshäirete suhtes vähetundlikud · aeglane, kuid suurt muundamistäpsust tagav · vead kompenseeritakse -> kahekordne integreerimine BCD ( binary coded decimal )
märgenditega märgendada täpselt n! viisil. b). Ülemine tõke tuleneb aga juurega puude kõikvõimalike planaarkoodide arvust On ju selge, et puid peab olema vähem kui erinevaid planaarkoode, kuna planaarkoodid pole üheselt määratudki. Seega on ülemiseks tõkkeks 22(n-1). Planaarkood e. binaarkood- tehnika, mida kasutatakse märgendamata puude esitamiseks ning salvestamiseks. Kuna kõiki puu servi läbitakse 2 korda: edasi ning tagasi minnes, on n- tipulise puu binaarkoodis 2(n-1) kahendkohta. Binaarkoodi põhjal saab puu üheselt taastada. *Erinevalt Prüferi koodist, ei ole mingi puu planaarkood üheselt määratud e. unikaalne, kuna puu juureks võib alati valida erinevaid tippe. [38]. Kooskõlad graafis. Berge'i teoreem. Kooskõlaks nimetatakse orienteerimata graafi G = (V,E) servade sellist alamhulka ME, kus mistahes kaks serva ei oma kahekaupa võetuna sama otspunkti. Kooskõlaline e
Ajas muutuv signaal – nt rääkides muutub heli rõhk ajas. Ajas ja ruumis pidev signaal: Iga järgnev väärtus on eelmisest veidi erinev. Nt mikrofoni pinge. Diskreetsignaal on selline signaal, millele omistatakse väärtust ainult kindlail ajahetkeil. Diskreetsignaalidel on lõplik arv olekuid. Digitaalsignaal ehk arvsignaal on selline diskreetsignaal, mille kodeerimiseks kasutatakse arvkoodi. Väga levinud on informatsiooni kodeerimine kahendkoodis ehk binaarkoodis. Diskreetne aeg pidev signaal – igasugu eri väärtused, aga mõõdetakse ainult kindlatel ajahekedel, nt iga sekund. Analoog-digitaalmuundur. 3 Diskreetne väärtus pidev aeg – ainult konkreetsed väärtused lubatud, nt täisarvud, aga mõõdetakse igal hetkel. Diskreetne – nt iga sekund mõõdetakse üks väärtus, kusjuures ümardatakse täisarvuni.