Religiooni roll kultuuris
fantaasia vili, mis on sõltumatu moraalsetest ja materiaalsetest vajadustest. Minu meelest seda
teooriat kaitsta on raske. Näiteks impressionismi rajaja Claude Monet üritas teha enesetappu,
sest ta oli tüdinud vaesusega võitlemast. Kunstnik, kes teeb kunsti kunsti pärast, oleks minu
meelest leidnud endas positiivsest ükskõiksust, sest õnne saladus ei peitu moona koguses, mis
kellelgi on, vaid pigem sõltumatuses sellest. Kolmandaks arvatakse, et kunst on biloogiliseslt
tingitud ning seda leidub isegi loomariigis. Alates noorte loomade mängimisest lõpetades
näiteks kaitsevärvidega, et vaenlasele märkamatuks jääda ja värviliste sulgedega, et
liigikaaslasi meelitada. Arvata võib, et tegelik tõde on kusagil nende kolme teooria vahepeal.
On selge, et kunstis on palju täiesti vaba mängulisust, teisalt on seal ka bioloogilist rituaalsust
ja religiooni mõjusid.
Usuõpetuse kõige suurem probleem on hetkel see, et sõnadega tuleb seletada