Lisaks olen õppinud geneetikat Maaülikolis veterinaarmeditsiini eriala raames. Ovogenees on munaraku areng. Naistel lõppeb ovogoonide paljunemine looteeas. Munarakkude küpsemine algab puberteedieas ning lõpeb menopausiga ~50. aastaselt. Spermatogenees on seemnerakkude areng ning saab alguse alles puberteedieas ning kestab elu lõpuni. Ühest spermatogoonist moodustub 4 spermi, kuid ühest ovogoonist moodustab vaid 1 munarakk. Sperme on biljoneid, munarakke aga 300-400 tk. Viljastumine on munaraku ja spermi ühinemine emaka munajuhas. Peale viljastamist hakkab sügoot lõigustuma ning temast moodustub kobraloode, hiljem lootepõieke. Samal ajal liigub viljastatud munarakk munajuhast emakasse ning 6-12 päeva jooksul pesastub sinna. Algab gastrualatsioon ning loote areng. Embrüoloogia loengu ning seminari jooksul sain teada palju uusi mõisteid, nt menarche, lanugo, mekoonium
Eksoskelett võib ka kaitsta inimesi ohtlikes töökeskkondades. Seda võib kasutada taastusravis või füüsilise puudega inimeste või vanureid abistava seadmena. Minevikus kuulus töötav eksoskelett või kantav robootika fantaasia ja ulme valdkonda. Tänu kahekümne sajandi lõpus toimunud robootika, protsessorite ja muude tehnoloogiate suurele arengule on see saamas võimalikuks. Praeguseks on olemas ka töötavad prototüübid, mille arendusse on invseteerinud miljoneid ja biljoneid militaar-, meditsiini- ja tööstusettevõtted. Neid on näha joonistel 1,2 ja 3. Joonis 1. Sarcos XOS Exoskeleton Joonis 2. HAL Exoskeleton Joonis 3. HULC Exoskeleton 3 1.2 Eksoskelettide ajalugu [1] [2] Esimese uurimuse eksoskeletist, mida kutsuti ,,Hardiman'i" projektiks (Joonis 4.) tegi 1960-l aastal General Electric. Selle eesmärgiks oli luua
annaabi.ee 
