Maailmakirjanduse lühiülevaade
Lüürika toetub tundmusele see võib olla armastus, kuid ka põlgus. Olulisim India luuletaja
on Kalidasa. Tema eepiline poeem ,,Kumarasambhava" (,,Printsi sünd") räägib sellest,
kuidas Sivast ja tema naisest sünnib maailma sõjajumal, kes päästab maailma.
Edaspidi sai populaarseks mäng sanskriti keelega. Eepilised poeemid olid samas nagu
grammatikaõpikud, kahetähenduslikkus arenes väga kõrgelt.
Lüürilises suunas olid tähtsamad Bhartrhari, Bilhana, Amaru, Jayadeva. Amaru kirjutas
erootilisest armastusest, Bilhana ilusast armastust. Jayadeva kirjutas jumalate ja inimeste
vahelisest armastusest.
Luule kõrval oli klassikalise kirjanduse juures oluline zanr jutukirjandus (narrative
literature). See oli proosatekst, mida lõid lihtsad inimesed. Nad rändasid külades ja linnades
ning jutustasid oma lugusid. Kuulsaim on ,,Pancatantra", mis koosneb lugudest, mis peaksid
õpetama kuninga poegi, et need saaksid targaks