Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid
esindasid kuningas ja Istari preestrinna). Akitu pidustused olid ka odra lõikuspidustused.
Legendide järgi sai inimesi liiga palju ja neid hävitati algul taudi, siis nälja ja lõpuks üleujutusega.
Enne üleujutust valitses maa peal 5 dünastiat. Pärast üleujutust tuli kuningavõim taas maapeale
(algul Kisi linnas, siis hakkas mööda linnasid käima).
Kangelaseepos oli Mesopotaamia kirjanduse kõige levinum vorm. Tuntud on nt eeposed
Enmenkari, Lugalblanda ja Bilgamesi (ehk siis semiidipäraselt Gilgamesi) seiklustest.
On nt lugu sellest, kuidas Enmenkar piiras üht linna ning võitis alles siis, kui kohale toodi tema
poeg Lugalbanda (müüt, millest hiljem tekkis Kreeka legend Trooja sõjast. Lugalbanda=Achilleus).
Gilgamesi kohta oli terve tsükkel, mis sai ilmselt oma lõpliku kuju Uri III dünastia ajal.
Bilgamesi kohta oli sumeritel palju poeeme. Sumerikeelset pärimust hakkasid semiidid akkadi
keelde adapteerima juba II aastatuhandel eKr
annaabi.ee 
