J poolvok + Heliline Eeskeel Kõva suulagi Poolvokaal W poolvok + Heliline Huuled, keeleselg Poolvokaal P – Helitu Huuled (keele asend sõltub ümbr hä) Suuõõs Klusiil B – Helitu Huuled - bilabiaalne Klusiil T – Helitu Keelelaba Hambad, h-sombud Klusiil T’ (tj) – Helitu Klusiil D – Helitu Hambad, h-sombud Klusiil K – Helitu Tagakeel Kõva suulagi (eesvok) Klusiil
Kärisev – kärisevat konsonanti märgib tilde konsonandi all. Kähisev – kähisevat konsonanti märgivad 2 punkti konsonandi all. Helitustunud ehk helituks muutunud – märgitakse konsonandialuse ringikesega. Helilised konsonandid muutuvad helituks näiteks sõna lõpus või helitute konsonantide vahel. Helilistunud ehk heliliseks muutunud – märgitakse konsonandialuse v-ga, ilmselt tulnud ingliskeelsest sõnast voicing. [p] – helitu bilabiaalne klusiil [b] – heliline bilabiaalne klusiil [m] – heliline bilabiaalne nasaal [ʙ] – heliline bilabiaalne tremulant [ɸ] – helitu bilabiaalne frikatiiv [ß] – heliline bilabiaalne frikatiiv [ɱ] – heliline labiodentaalne nasaal [] – heliline labiodentaalne puutehäälik [f] – helitu labiodentalne frikatiiv [v] – heliline labiodentaalne frikatiiv
annaabi.ee 
