Hüdrobioloogia
otseselt toitub. Samas kasutavad neid toiduks ka väikesed kalakesed. Põhiliselt aerjalalised ja hiigelvähid.
Neil räniääristega mandiigulad(mingi suuasi), purustavad sellega koja. Ränivetika kaitsekohastumus: jäävad
kinni kalade lõpustesse. Zooplanktonis on aga palju organisme, kes on kohastunud ränivetikaid sööma.
CO2 ja fotosüntees
Lahustunud anorgaaniline süsinik esineb merevees mitmesugusel kujul: CO 2, H2CO3, bikarbonaatioonidena
ehk HCO3 aga ka CO3'na. Merevees, kus soolsus on 35 promilli ja kus pH on 8,1-8,3 esineb ligi 90%
anorgaanilisest süsinikust HCO3 (bikarbonaadi) kujul. Fotosünteesis kasutatakse vett kui elektronide
doonorit. Toodetakse hapniku. Kõiki organisme, kes toodavad hapnikku nimetatakse oksügeenseteks
fotoautotroofideks. Fotorespiratsiooniks ehk valgushingamiseks nimetame valgusest sõltuvat hapniku
neeldumist ja süsinikdioksiidi eraldumist