Käitumuslik teooria: biheivorism
Analüüsitakse inimese käitumist, kuid mitte selle tagamaid. Seega ei saa biheiviorismi läbi
selletada inimpsühholoogiat, vaid erinevaid käitumise aspekte.[8]
Biheivioristide järgi on kogu õppimine seletatav lihtsate assotsiatiivsete mehhanismide abil.
Keerulised ülesanded, nagu näiteks malemängu või hiina keele õppimine, on jagatavad
lihtsateks toiminguteks, mis on seletatavad umbes samamoodi, nagu näiteks kangile
vajutamine roti poolt. Kriitikud on öelnud, et biheivoristlikku teooriat laiendada inimese
keelelisele käitumisele on võimatu.[2]
Minu arvamus
Ma usun, et käitumuslik teooria on võimaldanud mõista õppimist ja protsessi, kuidas isend
katse-eksitus meetodil õpib ning kaua kulub isendil aega efektiivseima mooduse leidmiseks.
Minu meelest on ka programmõppe loomine positiivne, juhul kui tervik on jaotatud
väiksematakse osadeks on märgatavalt lihtsam õppida ning õpitu ka meelde jätta.