Käitumuslik teooria: biheivorism
Skinneri poolt avaldatud
"õpetava masina" kontseptsioon pani aluse programmõppele, programeeritud õpikutele ja
keerukatele õpimasinatele.[6]
Biheivorismi positiivsed ja negatiivsed küljed
Biheivorism üritab olla võimalikult objektiivne ning arvestada ainult möödetavaid suurused.
Selle tõttu on võimalik hulgaliste katsete tulemusi võrrelda. Samuti on biheivorism aidanud
mõista inimese õppimist ning luua vastavalt teooriale erinevaid õppeprogramme.
Biheivorismile pannakse ette seda, et see ei arvesta piiri inimese ja looma vahel. See on
õigustatud, sest enamus katseid on tehtud loomade peal ning saadud tulemused on üldistatud
inimestele. [2] Teiseks pannakse ette seda, et biheivorism ei arvesta inimese teadvust.
Analüüsitakse inimese käitumist, kuid mitte selle tagamaid. Seega ei saa biheiviorismi läbi
selletada inimpsühholoogiat, vaid erinevaid käitumise aspekte.[8]
annaabi.ee 
