ülekandumine raku poolitumise käigus tütarrakkudele. Kogu pärilikkusinfo esineb DNA's vähemalt kahes koopias. Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Komplementaarsusprintsiip nukleotiidide üksteisele vastavus. Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks. Teist järku struktuuriks nimetatakse kruvikujulist biheeliksit. DNA kaheahelaline biheeliks on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes vastupidav. Ribonukleiinhape ehk RNA on biopolümer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises, erinevad RNA molekulid tagavad geneetilise info realiseerimise. RNA jaotub kolmeks: 1) informatsiooni-RNA ehk mRNA(toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika). 2) Trantsport-RNA
Komplementaarsus on seaduspärasus, mille järgi moodustuvad kõrvuti olevates ahelates nukleotiidide paarid. Kui ühes ahelas on A, siis teises on T Kui ühes on G , siis teises on C Paare ja ahelat hoiavad kos vesiniksidemed. DNA molekul asub kromosoomides, misa asuvad rakutuumas. DNA lõike nimetatakse Geenideks. DNA tähtsus: Päriliku info säilitaja ja edasikandja rakust rakku. RNA on peamiselt üheahelaline RNA-s on lämmastikualused A,U,C,G RNA erinevused DNA-st: 1) ei moodusta BIHEELIKsit 2)Ei sisalda T nukleotiidi, sele asemel on U(täht on tulnud lämmastikaluse nimest URATSIIL) RNA-d on kolme tüüpi: 1)Informatsiooni RNA (mRNA) 2)Trransport RNA( tRNA) toob aminohapped ribosoomi 3) Ribosoomi RNA (rRNA) ribosoomi ehitusmaterjaliks DNA-Desoksuribonukleiinhape 1)Milline tähistus on järgmistel anorgaanilistel ainetel? a)Ca-luukoe koostises b)K-vajalik närviimpulsside tekkeks c)Fe-vere punaiblede hemoglobiini koostises d)I-kilpnäärmehormooni koostises
- peale mRNA translatsiooni valgu post-translatoorne kontroll -> inaktiivne valk DNA struktuur ja selle tasandid 1. Primaarstruktuur – nukleotiididest moodustunud singletne ahel, moodustudes nukleosiidist, mis on omavahel ühendatud fosfaatrühmaga ning mis sisaldavad desoksüsuhkrut ning lämmastikalust (guaniin, adeniin, tümiin, tsütidiin). 2. Sekundaarstruktuur – biheeliks, keeru kõrgus 34 A, keeru laius 20 A. Vasakukäeline. Biheeliksit hoiavad koos komplementaarsete lämmastikaluste vahelised vesiniksidemet; A=T ja G≡C. 3. Tertsiaarstruktuur – keerdumine (supercoiling). Enne replikatsiooni tuleb lahti harutada. Seda teostavad topoisomeraasid, ensüümid, mistõttu saab neid bakteritel inhibeerida nt tsiprofloksatsiiniga, mis on kinolooni tüüpi antibakteriaalsed ravimid, fluorokinoloonid. 4. Kvateraarstruktuur - kromosoom DNA kui ravimi sihtmärk
annaabi.ee 
