Sõda Balkanil
ja horvaadid 30 protsendi Bosnia territooriumi pärast, mida pole vallutanud Bosnia serblased.
2. mail kirjutab Bosnia serblaste liider Radovan Karadzic Kreekas alla Vance-Oweni plaanile,
kuid tema enda määratud parlament lükkab selle hiljem tagasi.
Pärast serblaste rünnakut Srebrenica enklaavile deklareerib ÜRO Julgeolekunõukogu 7. mail,
et kuus piirkonda Bosnia-Hertsegoviinas on ÜRO turvaalad. Sellise staatuse saavad Sarajevo,
Tuzla, Bihac, Srebrenica, Zepa ja Gorazde. Resolutsiooni täitmiseks konkreetseid otsuseid
vastu ei võeta. 4. juunist hakatakse kuut turvaala Bosnias kaitsma sõjaliste vahenditega. ÜRO
Julgeolekunõukogu otsustab saata sinna sinikiivrid.
30. juulil jõudsid vaenupooled Genfis esialgse kokkuleppeni Bosnia ja Hertsegoviina
vabariikide liidu loomiseks, liit oleks koosnenud kolmest riigist ja kolmest rahvusest.
Septembris jõuti järjekordse eelkokkuleppeni. Ent ka see ettepanek lükati tagasi, seekord