Eemaldatav glükoosijääk vabaneb aktiivse glükoos-1-P-na. Glükogeeni fosforülaas eemaldab ahelate otstest glükoosijääke kuni hargnemiseni jääb veel 4 glükoosijääki. 2 Sellist degradeeritud glükogeeni nim. piirdekstriiniks ja seda ei suuda fosforülaas ilma hargnemistkõrvaldava ensüümita edasi lõhustada. 2. Hargnemispunkti kõrvaldamine Hargnemistkõrvaldav ensüüm glükosüül (4:4) transferaas on bifunktsionaalse toimega. 1) Transferaasse aktiivsusega võtab ta hargnemispunkti juurest fragmendi ja liida selle lineaarse ahela otsa 2) Glükosidaasse aktiivsusega lõhub ta hüdrolüütiliselt 1,6-sideme, kõrvaldades hargnemispunkti. Nii kõrvaldub peale transferaasset toimet alles jäänud üksikjääk hargnemispunktist ja eraldub vaba glükoosina. Nüüd on ahel glükogeeni fosforülaasi toimel edasilõhustatav kuni järgmise hargnemispunktini. 3. Glükoos-1-P konversioon glükoos-6-P-ks
kuid paljud on funktsionaalsed • • Kogugenoomi duplikatsioonid selgroogsetel, taimedel; materjal ‘evolutsioonilisteks katsetusteks’ • • Duplitseerunud geenide edasine areng, ‘saatus’; sarnased (invariant) ja divergeeruvad (variant) geenikoopiad - kasu genoomi funktsioonile 1. Geeni duplikatsioon üks koopia akumuleerib mutatsioone üleliigne koopia vaigistatakse või omandab uue funktsiooni 2. Bifunktsionaalse geeni duplikatsioon mõlemad koopiad akumuleerivad mutatsioone funktsioonide jagunemine, üks geen saab ühe ülesande teine teise 3. Unifunktsionaalse geeni duplitseerimine üks koopia vaigistatakse või mõlemad koopiad säilitavad ekspressiooni puhastava valiku all. • • Uute geenide või geenistruktuuride tekke molekulaarsed mehhanismid (8 alternatiivset) 1. Geeni duplikatsioon – klassikaline mudel