V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
kuulati kõiki neid kentsakaid nimesid ja kodaniku-aukraade, mida iga sisseastuja
uksehoidjale rahulikult poetas, kes omakorda need nimed ja aukraadid rahvale kuuldavaks
tegi, aga kõiki neid segamini ajades ja moonutades. Seal oli meister Lovs Roelof, Louvaini
linnapea; härra Clays d'Etu-elde. Brüsseli linnapea; härra Paul de Baeust, sieur Voirmizelle,
Flandria esindaja; meister Jehan Coleghens, Antverpeni bürgermeister; meister Gheldolf van
der Hage, Genti maaomanike vanem: sieur Bierbecque, Jehan Pinnock, Jehan Dymaerzelle
jne., jne., jne.; foogtid, vanemad, bürgermeistrid; bürgermeistrid, vanemad, foogtid, kõik
jäigad, tähtsate nägudega, pidulikult sametis ja damastis, peas mustad sametbaretid suurte
küprose kuldlõngast tuttidega; kõik tublid flaami mehed, tähtsad ja tõsised kujud, nagu neid
Rembrandt nii tugevatena ja väärikatena tumedal tagapõhjal oma «Öises vahtkonnas» on
annaabi.ee 
