Ususõjad prantsusmaal
Talupojad jäid aga usuvõistlustest kõrvale.
Reformatsiooni algus prantsuse humanist Jacques Lefevre d'Etaples väljendas samalaadseid
vaateid, nagu Martin Luther( tegi seda enne Lutherit). Ta ütles, et Piibel on ainuke usutõe allikas.
Ta tõlkis Piibli prantsuse keelde. Peale esimese osa tõlkimist pidi ta põgenema, kuid tal oli
rohkesti pooldajaid humanistide ja teoloogide hulgas ja ta sai ka kuningalt armuandmiskirja. Ta
pöördus tagasi Pariisi ja sai kuninga bibliotekaariks. 1520 jõudsid Prantsusmaale ka Lutheri
ideed. Prantsusmaal oldi aga luterlaste vastu.
Hugenotid suur poolehoidu leidis kalvinism, mis hakkas kiiresti levima 1520. aastatel.
Kuningas lõi nn Tulekoja, et võidelda kalvinistidega. Ketseri ülesandja sai kolmandiku tema
varandusest. Kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Tõsiste usuliste kalvinistide kõrval olid
poliitilised hugenotid. Viimased neist kasutasid Calvini õpetust vaid poliitiliste eesmärkidel.