Aristoteles Nikomachose eetika V raamat
ei ehatäht ega koidutäht ole temast imetlusväärsemad169.
Ka vanasõna järgi ütleme, et
õigluses koondunud on kõik loomutäiuse liigid170.
Ja kindlasti on see loomutäius lõplik, kuna ta leiab lõplikuna kasutamist. Ta on ka lõplik, kuna see, kellel ta on,
võib loomutäiust kasutada mitte ainult enda, vaid ka teiste juures: paljud võivad kasutada loomutäiust küll
isiklikes asjades, kuid ei või seda teha teiste puhul. Seetõttu näib kehtivat ka Biase ütlus, et
võim näitab meest171,
sest valitseja on ju vahetult teistega kokkupuutes. Just seepärast näib õiglus ka ainukesena kõigist loomutäiuse
liikidest võõrale kuuluva hüvena172, sest ta on suunatud teisele -- teeb teoks selle, mis toob teisele kasu, kas
valitsejale või kaaslasele. Kõige pahelisem inimene on siis see, kes oma rikutud loomust enda ja lähedaste
suhtes kasutab, parim inimene ei kasuta loomutäiust aga mitte enda, vaid teiste suhtes, sest seda on raske
teha.