De Stijl’i maailmaparandamise püüdlused
eelkõige see, et nad olid pigem sõpruskond, kes vahetas oma mõtteid läbi De Stijl’i
nimelise almanahhi, mis ilmus aastatel 1917-1932, seetõttu seostatakse ka rühmitise
tegevust selle ajaga. Kuigi väljaande tiraaž oli tagasihoidlikult alla 1000 jääv, muutus see
liikumine peagi laialdaselt tuntuks. (Paulus 2011) Lisaks oma rühmituse ideede ja tööde
levitamisele avaldas ajakiri de Stijl ka Vene konstruktivistide, Itaalia futuristide ja
dadaistide töid. (Bhaskaran 2005:108) Tundub, et nad suutsid teha endale head reklaami ja
oma ideid levitada just tänu sellele almanahhile. Ajal, mil ülejäänud riigid olid sõjas jäi
Holland neutraalseks ja demokraatiat ei ohustanud miski nii palju kui teistes riikides.
Seega oli neil tänu sõnavabadusele võimalik tekitada inimestes tunne, et nemad on just
need, kes toovad uue hingamise läbi enda pakutud stiili.
Rühmitise keskne idee oli luua universaalne ja objektiivne ehk tõeline kunstikeel või