kooliõpikuid. R. Tagore oli tuntud hea muusikuna, heliloojana ja ka näitlejana. Viimases rollis esines ta küll vaid oma koduteatris Calcuttas, kus näitlejateks ja publikuks olid Tagore'ide perekonna liikmed ja nende sõbrad. Aga ta ei jäänud kõrvale ka näidenditest, mida etendati tema poolt 1901.a. perekonnamõisas Santiniketamis asutatud koolis. See kool, mille juurde kuulub ka rahvusvaheline ülikool Visva-Bharati (asutatud 1922.a.), töötab praegugi. Meie sajandi 20- ja 30-ndatel aastatel reisis R. Tagore palju Euroopas, Ameerikas ja Kaug- Idas, pidades kõikjal loenguid Inimese Religioonist, elu teostamisest, loovast ühtsusest, inimisiksusest. Ida ja Lääne suhetest, natsionalismist, haridusest jne. Nendes väljendas ta oma optimistlikku suhtumist inimese tulevikuväljavaadetesse - Inimese-seisundi, igavikulisuse saavutamisse. Küllap tunneb eesti lugeja R
Ta avas Kalkutas india toodete kaupluse ja hakkas levitama svadeshi (isemajandamise) põhimõtet. Tagore soovitas kasutada kodumaiseid kaupu ja suhelda omavahel bengali keeles mitte inglise keeles. 1901. aastal asutas ta perekonnamõisas Santiniketanis oma kuulsa kooli, kus algul õppis ainult viis õpilast, nende hulgas ka tema enda poeg. 1922. aastal sai Tagore koolist ametlikult avatud rahvusvaheline haridus- ja kultuurikeskus, mida kutsutakse Visva-Bharati Ülikooliks. Samal aastal asutati põllumajanduskeskus Sriniketan ja veidi hiljem asutati kool ümberkaudsete talupoegade laste jaoks. R.Tagore kirjutas ise mitmeid õpikuid kooli jaoks. Koolis rakendati brahmatsharja printsiipi, mis nõuab eneseohjeldamise õppimist ja ei luba enneaegset seksuaal- ega teiste tungide rahuldamist. Selline käitumine eeldas tõelise naise ja mehe sirgumist. 1915. aastal andsid inglise võimud R.Tagore'ile rüütliseisuse. Neli aastat hiljem pani sõjavägi
annaabi.ee 
