Hinduistlik filosoofia
Karmajooga seostub paljude jaoks '' Bhagavadgita'' õpetusega: tegu võib olla vahend enda
paremaks muutmiseks, juhul kui inimesed täidavad oma kohustusi isetult ja tegutsevad ilma
selle eest paremat sotsiaalset seisundit või tasu ihkamata. Gandhi andis karmajoogale uue
tähenduse, samastades selle ühiskondliku panuse ja võitlusega. Ta leidis ''Bhagavadgitas''
autoriteetse aluse oma vägivallatuse filosoofiale ja Briti impeeriumile rahumeelselt
vastuhakkamise ideele.
Bhaktijoogat iseloomustab jumala ja pühendunu vaheline tugev isiklik suhe. Isetu
jumalaarmastus hävitab eelneva karma ja tulemuseks on intiimne, õnnetoov ja armastav ühtsus
jumalaga. Jumalast joobunud pühakuid kujutatakse kui inimesi, kes on süüvinud õndsasse
pühendumisse. Tänapäeval järgivad paljud hõivatud hindud bhakti teed. Nende vaimne
distsipliin võib olla erinev, kuid laias laastus iseloomustab seda isetu jumalateenimine ja
armastav pühendumine.
On veel väiksemaid vorme joogadest