Meister ja Margarita
Woland, kes õige pea
pärast seda ilmub, astub Berlioziga vaidlusesse Jumala ja Saatana olemasolu üle. Välja
tuuakse mitmeid argumente erinevate jumala olemasolu tõestuste kohta ning Woland
kuulutab, peagi esitatakse veel seitsmes tõestus. Bulgakovi enda usutunnistuse kohta pole
väga täpselt teada, aga tollest juhtumist Patriarhi tiikide juures ning üldse Saatana tegelaskuju
kasutamisest oma töös on, rääkimata sissekandest oma päevikusse, kus ta mõistab hukka
ateistliku ajakirja "Bezdozhnik", võimalik teha järeldus, et riiklik ateism, mille käigus
mitmeid kirkuid ja kloostreid rüüstati, polnud see, mida Bulgakov õigeks pidas.
Seesugust kontrolli, nagu viidi läbi Nõukogude Liidus, ei saanud ilma tugeva
dokumendisüsteemita rakendada. Peatükis 13 küsib Ivan, mis on Meistri nimi ning too
vastab:"Mul ei ole enam nime." Ta ei tee sedasi mitte ainult seepärast, et ta tahtis loobuda
kõigest, mis seondus ajaga, mil ta oli koos Margaritaga, vaid ka sellepärast, et tal polnud