Dendroloogia
mänd on pärit Võrumaalt, Kõrgepalu pargist (dmax = 146 cm (Relve, 2000)).
Harilik mänd on väga oluline puuliik hügieeni seisukohast, eritades õhku rikkalikult
kahjulikke mikroobe tapvaid fütontsiide (kopsuhaigete taastusravikeskused on rajatud
männimetsadesse).
Haljastuses omab harilik mänd tähtsust eeskätt puuliigina, milline suudab kasvada
väheviljakatel liivadel, kinnistada liivaluiteid jne.
Sordid: 'Albyns'; 'Aurea'; 'Beuvronensis'; 'Edwin Hillier'; 'Fastigiata'; 'Gold Coin';
'Glauca'; 'Globosa Viridis'; 'Moseri'; 'Nana Hibernica'; 'Typ Norwegen' ('Norske Typ');
'Variegata'; 'Watereri' ('Waterer')
10. Mägimänd ja keerdmänd
Mägimänd (Pinus múgo Turra) Mugo Mägimänni nimetus Itaalias Alpide lõunaosas.
Nagu nimetus eeldab, on tegemist Kesk- ja Lõuna- Euroopa mäestikes kasvava põõsasja 3...7
m kõrguseks kasvava tõusvate okstega männiliigiga. Tsoon II. 1779.
Tähtsamad määramistunnused:
annaabi.ee 
