Juudid osutasid suurt vastupanu. Nii kestis põhjapoolse juutide kuningriigi pealinna Samaaria piiramine tervelt kolm aastat. Vana Testamendi apokriiva raamatute hulgas on kirjas imetore jutt juudi noorest ja kaunist naisest Juuditist, kes sooritas järgneva kangelasteo. Caravaggio. Juudit ja Olovernes. Õli lõuendil. Palazzo Barberini, Rooma. Nebukadnetsar II väepealik Olovernes (õigemini Holofernes) piiras juba mitu kuud juutidega asustatud Betuulia linna. Toit ja joogivesi olid lõpukorral, linna kaitsjad näljast jõuetud. Veel mõni päev ja kodulinn ongi võõrvägede päralt. Ees ootas surm ja vägivald. Botticelli. Juuditi tagasi pöördumas Betuuliasse. Tempera puutahvlil. Uffizi Galerii, Firenze. Betuulia imekaunis noor lesk Juudit oli nii oma vanematelt kui ka abikaasalt pärinud hiigelvaranduse. Sellest suurema osa oli ta juba kulutanud linna kaitsjate toitmise ja relvadega varustamise peale
Juudit lahkub lavalt ja kõlama jäävad sõnad: Juudit, halasta, heida armu! Juudit on noor naine, kes päästab oma kodulinna, tappes armastatu, ta on ühteaegu nii kangelane kui mõrvar. «Juudit» keskendub elamise ja inimeseks olemise põhiküsimustele, pikale ja sügavale otsingule armastuse ning Jumala otsingule. Tammsaare "Juudit" Tammsaare "Juuditi" aluseks on piiblilegend vagast lesknaisest, kes Jehoova saadikuna ja tööriistana võrgutab Betuulia linna piirava Nebukadnetsari sõjapealiku Olovernese ja tapab ta, tuues oma rahvale asitõendina mehe maharaiutud pea. Kirjanik on vana piibliloo põhjal kirjutanud mõtisklused mehe ja naise suhetest, võimust ja armastusest, tehes seda tuntud moel -- asjade "ürgloomusele" viitava, vanatestamentliku raskepärasusega. "Juuditi" põhikonflikt on suure idee (jumalike, riiklike, kogukondlike kohustuste) ja vahetu, "väikese" inimliku eksistentsi igavene vastuolu