Valve Pormeister ettekanne
tunti puudust söögi- ja joogikohast. Kuigi ajaliselt ja füüsiliselt väga lähestikku on need kaks
hoonet põhjamaade modernismi kahe erineva etapi kehastused.
Perioodi lemmikvõtteks kujunes horisontaalne, enamasti tumedaks peitsitud puitkarniis. Seda
kasutati nii konstruktiivselt põhjendatult puitfermide varjamiseks kui ka puhtalt esteetilise
motiivina.
Lillepaviljoni avatusele vastandub Tuljaku suletuse esteetika. Pirita teelt paistabki vaid kaks
horisontaalset triipu: terassi betoopiire ja kohviku lai karniis.
Pormeister tahtis saada võimalikult avara ilma tugedeta kohvikusaali, mida ümbritseksid ainult
klaasist seinad, sellest tulenesid puitfermid ja lai karniis. Aiapoolset fassaadi ilmestab ajastule
iseloomulik keerdtrepp.
11. Kohvik Tuljak
Tõeliseks etapiliseks hooneks Eesti arhitektuuriajaloos kujunes Valve Pormeistri esimene maa
keskusehoone Kurtna Linnukasvatuse Katsejaam (1965-1966)
12. 1966 Kurtna Linnukasvatuse Katsejaam