Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis
Venemaalt, Rootsist, Soomelt, Saksamaalt, USA-st, Rahvusvahelise Aatomienergia
Agentuurilt ja Euroopa Komisjonilt. Plaani väljatöötamiskulud kandis Rootsi. Soomlased
töötlesid vedelaid radioaktiivseid jäätmeid. Lisaks radioaktiivsele saastele oli tõsiseks
probleemiks ka kütteõli ja mootorikütuse tugev reostus, mis kõige tugevamalt reostatud
kohtades annab tunda ka tänapäeval. []
Paldiski probleemiga tuleb tegeleda ka tulevastel põlvede. Betoonsarkofaagidesse suletud
reaktorite lammutamisele saab mõelda alles 50.aasta pärast. Selleks ajaks peab Eestis olema
ka tuumajäätmete hoidla, sest Paldiski selleks ilmselt ei sobi. []
KEILA-JOA RAKETIBAAS
1946.aastal rajati Keila-Joa ja Türisalu panga vahetusse lähedusse 423,2ha suurusele maa-
alale raketibaas, kus oli peale tavaliste rakettide ja tuumlõhkepäid kandvad raketid.
1993.aastal andsid Venemaa relvajõud raketibaasi Eestile üle koos suure keskkonnasaastega.