2). Elemendi ristlõige võib olla tsentriliselt (MEd = 0) või ekstsentriliselt (MEd 0) tõmmatud. Tsentriliselt tõmmatud elemendi kandevõime on tagatud, kui on rahuldatud tingimus NEd NRd = fydAs kus As - kogu pikiarmatuuri ristlõikepind. 46. Paindeelementide purunemisskeemid kaldlõikes, põikjõukindlust mõjutavad tegurid (p 6.1). purunemisskeemid: a) domineeriva paindemomendi mõjul; b) domineeriva põikjõu mõjul; c) kaldpragudevahelise surutud betoonriba kandevõime ammendumisel; 1- nulljoon, 2 - kaldpragu, 3 - rangid, 4 - tala surutud seina purunemine survel Põikarmatuurita raudbetoonelemendi põikjõukindlus sõltub üldjuhul: 1. koormusolukorrast (nii põik- kui ka pikijõududest); 2. koondatud koormuste asukohast tugede suhtes; 3. survetsooni betooni tugevusest; 4. pikitõmbearmatuuri kogusest (nn tüübliefekt); 5. betooni agregaatosade omavahelisest haakuvusest paindepragudes. 6. ristlõike kõrgusest; 7. ristlõike absoluutmõõtmetest
hüdroisolatsioonist vundamendi ja esimese palgirea vahel. Kuna vundamendi ja esimese palgirea vahel enamasti hüdroisolatsioon puudus (või oli lagunenud (kasetoht)), on see põhjustanud alumiste palkide niiskuskahjustusi (vt. Joonis 2.11). Joonis 2.11 Alumise palgi märgumise peamised põhjused. Osal elamutel oli vundamendi servalt sademete eemalejuhtimiseks valatud vundamendi pealmine pind betooniga kaldu. Kui vundamendi servale on valatud vee juhtimiseks kalle, siis palgi ja valatud betoonriba vahele sattunud niiskus kuivab väga aeglaselt ja soodustab esimese palgirea mädanemist (vt. Joonis 2.11). Kui sokkel oli madal, siis tulenevalt ümbritseva pinnase taseme tõusust (huumusekihi kasv hoone ümber, pinnasetööd, teede rajamine vms. töö) oli mitme uuritud elamu esimene palgirida sattunud kokkupuutesse pinnasega. Pinnase taseme tõus oli enamasti tingitud elamuümbruse puudulikust koristamisest. Pinnasega kokkupuutuvad palgiread mädanevad kiirelt läbi ja
annaabi.ee 
