survetugevuse [1]. Vastasel juhul miinustemperatuuril katmata betoonis vesi külmub ja betooni kivinemine seiskub. Samaaegselt põhjustab külmumine vee mahu suurenemise umbes 9% võrra, mille tõttu tekivad betooni sisse väikesed praod. Ajapikku ka need praod täituvad vihmaveega ning juba järgmisel külmumisel võib selline tegevuste jada juba kaasa tuua betooni täieliku kasutamise kõlbmatuse. Selle vältimiseks külma ilmaga betoonitakse kiiresti ning välditakse segu jahutavaid teisaldus- ja käsitsusviise. Betoonisegu pumpamine on tavaliselt parim teisaldusviis, kui soovitakse vältida temperatuurikadu. Tihendatud betoonisegule tehakse võimalikult kiiresti külmakaitse, sest temperatuurikaod suurendavad soojendamisvajadust ja aeglustavad betooni tugevuse arenemist [2]. Siiski katsed näitavad, et kui betoon ei külmu kohe pärast paigaldamist, vaid mõne aja möödumisel , mille jooksul ta
Raudbetoonpaneelid sobivad eeskätt lihtsakujuliste, nelinurksete hoonete lagedeks. Avad torustike läbilaskmiseks puuritakse paneelidesse pärast nende paigaldamist. Avad paigutatakse paneeliõõnte kohale, sellega välditakse ühtlasi paneelide töötava terassarruse vigastamine. Elektrijuhtmed paigutatakse kas paneeliõõntesse või põrandakonstruktsiooni sisse. Kohtraudbetoonist vahelaed Kohtbetoonist ehk nn. monoliitraudbetoonist vahelaed betoonitakse ehituskohal ehitatud raketisele. See koosneb tugedest (postid ja talad) ning plaatidest. Viimased on tavaliselt veekindlast vineerist, laitmatult sileda pinnaga. Sellisele raketisele betoonitud lae pind on laitmatult sile ja ei vaja krohvimist. Kohtbetoonist lae puhul võib hoone konfiguratsioon olla ükskõik milline. Samuti on hõlpus moodustada igasuguseid ette- ja tagasiasteid, avasid ja erikujulisi ääriseid. Kõik see teeb koht-
annaabi.ee 
