[mm] [mm] [mm] 1 14 p 2,0993 100 100 100 354,5 35,45 37,33 2 14 p 2,1012 100 100 100 392 39,20 Valem (2) N A – survetugevus, [MPa] N - prismale takendatud jõud, [kN] A – katsekeha ristlõikepindala, [mm] 5. Järeldus Mördi tegevus oleneb samadest teguritest kui betoonigi. Tegevusklass näitab proovikuupide survetugevust keskmiselt 37,3 MPa, peale 14 päevast kivistumist. 3
Tugevus on müürimörtide puhul üks tähtsaim omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse või markidesse Tugevusklass näitab proovikuupide survetugevust (N/mm2), peale 28 päevast kivistumist. Kuubid valatakse imavale alusele (kuiv tellis) asetatud ilma põhjata vormis. Tellis imeb osa vett endasse ja sellega luuakse mördile sarnased kivistumis-tingimused, võrreldes müüris kivistumisele Mördi tugevus oleneb samadest teguritest kui betoonigi. Tsemendimärdi ligikaudset tugevust võib leida järgmise valemiga 45. Mördi plastilisuse ja tugevusklassi määramine Plastsus iseloomustab mõrdi töödeldavust. Eriti tähtis on plastsus krohvimõrtide puhul. Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mördisse vajumise sügavuse järgi (cm-tes) · Tellismüüritise mört 9...13 cm · Paekivimüüritise mört 4...6 cm · Raudbetoondetailide monoliitmise mört 3...4 cm · Krohvimört 8...13 cm
annaabi.ee 
