Nüüd seisid ees jõulud, mida Irma suure palavusega oli oodanud, kuna neil Rudolfiga oli kokkuleppe armastuse jagamise osas, et jõuludel ka ollakse veel ainult teineteise seltsis. Niisiis ostsid nad siiski jõulupuu, et oleks midagi ehtida ja et seisaks midagi heledat keset tuba, nagu loitva armastuse sümbol. Jõulud olid tulnud ilma lumeta ning õues valitses pilkane pimedus ning just seetõttu tahtis Irma, et oleks hele jõulupuu, mis seda vähekegi parandaks. Ja et jõulupuu, see Betlemma täht, võiks kas või ööd läbi särada nende eluhooneis, laskis Rudolf talle tippida elektriküünlad. Irma oli algul selle vastu, kuna talle tahes tahtmata meenusid elektrilokid, millest mees oli millalgi halvakspanevalt rääkinud. Viimaks lepiti kokku, et las elektriküünlad jäävad ja, et Irma soovides veidi lõhnaga valgust ostku steariinlasi- niiviisi nimetas mees teisi küünlaid. Irma siis ostiski ühes
silmanähtavalt tasakaalu. Kuna tal endiselt oli viisiks õhtueine ajal söögituppa ilmuda ja seal kasvandikkudele praktilisis kui ka teoreetilisis eluküsimusis juhatust jagada ning neid kõrgemaile aadetele virgutada, siis ei võinud ta nüüd muidu, kui pidi ka tsirkuse üks ja teine kord kõne alla võtma. Ühes niisuguses kõnes, mille lõpetas eesti keeles, ütles ta nõnda: ,,Aga nüüd räägin teile, kes te mind mõistate, et ka meil on sündinud oma vürst Taaveti kojast. Betlemma täht on meil paistma hakand ja tema sära ulatab kaugele üle kodumaa. Teie mõistate, kellest ma räägin, ja kes tsirkusepiletit tahab saada, see tulgu härra Mauruse juure -- tema saab nad odavamalt. Härra Maurus saab ikka odavamalt, sest tema ostab palju. Härra Maurus ostab iga õhtu, sest tema tahab meie vürsti näha, kes on tulnud Kalevi kojast ja lööb maha kõik Moabi kuningad ja vürstid. Ükskord oleme ka meie mehed, kelle vastu ei saa keegi. Oo, meil on mehi, las me aga hakkame
annaabi.ee 
