19. sajandi poliitilised ja majandusõpetused
inimtegevust tuleb hinnata kasulikkuse järgi. See õpetus sai nimeks utilitarism. Utilitarismi
järgi on kasulik see, mis teeb inimesed õnnelikuks. Benthami eeskujuks oli keemik Joseph
Priestley, kes ütles, et ühiskonna eesmärk peab olema võimalikult paljude inimeste heaolu.
Bentham rõhutas indiviidi vabadust ning uskus, et üksikisikule vabaduse andmine toob
riigile tulu. Kõigile pidi tema meelest olema kasulik omand ja riigi ülesanne on seda omandit
kaitsta. Bethami ideid on laidetud nende liigne induvidualismi ja raha samastamise õnnega
pärast.
William Petty´i ja Adam Smith´i tööväärtusteooriat arendas edasi Inglise majandusteadlane
David Ricardo. Tööväärtusteooriat edasi arendades rõhutas Ricardo, et kauba väärtust ei
mõõda ainult selle kauba valmistamiseks kulutatud töö, vaid ka see, mis on läinud
tootmisvahendite tootmiseks. Ricardo selgitas, et töölise palk ei olene ainult tööst, vaid ka